0
“Human tragedies:
We all want to be extraordinary
and we all just want to fit in.
Unfortunately, extraordinary people rarely fit in.”
― Sebastyne Young
Do you belong or do you fit in? First I thought it depends on the situation, but actually it depends on a person. I know several people who irrespective of situation or other people are always themselves. It is a true belonging and to yourself. If we try to fit in we do not appreciate who we are. If we try to fit in we think that we are not worthy or there is something wrong with us.
Jean Liedloff says and writes that in Western world we raise our children to be helpless, doing all things before them, assuming that they don’t know how to do them. She brought an example of a woman with a 3- year old boy. They all stayed in a hotel which had a pool. Jean looked how the mother forbid all the time this 3-year old boy, running after him. Jean made a suggestion to make an experiment. That the mother would leave under his sons sight. All of them would look after the boy and the experiment would be safe. This kid went to a pool, tried in one and another foot and then decided that it is not safe place for him. He saw this 20 cm wide border in the middle of the pool which lead to a fountain. He waddled across it, played with the fountain and then started to come back. In the middle of coming back the mom come. The boy saw his mom he started to cry, stretching his arms. Suddenly he was not capable of coming back where he came from.
The mother reacted because she was scared and did not trust life and the boy. By not believing into our children capabilities, we reflect them that they are incapable. My generation and older have raised with a knowing that babies are senseless and stupid. Actually they are small geniuses, and we, grownups develop slowly. Babies are connected with everyone and everything, they are in the moment, without ego and complex thoughts.
If we have raised with a knowledge that we are incompetent, then it is no wonder that we think of ourselves as incompetent. We are ashamed believing something is wrong with us and feeling ashamed. That is why we use a lot of masks.
I believe if we do not belong to somewhere then we are not loved. But why would we like to belong somewhere where people don’t love us?
Some people are so used to with masks that they don’t know that they even wear them. You don’t understand what is bothering you with this sweet, happy and friendly person. You give a judgment that he/she is not authentic.
To fit in lesson is, that you can lose weight, put hair extensions, learn a lot, have a status, drive a fancy car but still there is a possibility that someone will not like you. With difference that you also don’t like yourself.
Wouldn’t it have more point to be honest with yourself, knowing that those who stay around, accept and respect true you? Instead being rounded by people who like your masks?
Nothing is wrong if you feel good in it. Masks are also one part of society, sociability. In the work we carry one and at home another. It is important do know what kind of mask are you wearing and why. Who makes the decisions – mask or you?
If you feel unhappy and lonely, then these feelings are asking some changes. It is a conscious choice to be authentic. I don’t think that it is a simple assignment, because being honest, world reflects honesty. Those who smiled because of dishonest reasons now don’t smile at all. So called friends who liked your mask doesn’t call you anymore. People get offended of your honesty. If you loosen “what others think of me” grip, then yields also your “I need to be perfect” grip. It means your own fear to be not perfect activates.
Putting on a face that you don’t care other people opinions we lie to ourselves. Or if we have managed to build such walls around ourselves then I think we are in an isolating process. When we stay open, we can connect with others. If we open our heart (meaning the possibility to get hurt), then we can also be emphatic and compassionate.
You need a lot of love and nurture if you decide to be True you. Otherwise, it can be a cruel place where to be. Pure soul needs pure methods. Pure soul need a lot of courage, but if you find it in yourself, then I am sure you do not regret to be the True you.
1. Sit comfortable and notice your breathing. Allow inhale and exhale to be deep and even, but do not control your breathing. The point is to relax.
1. Sit comfortable and notice your breathing. Allow inhale and exhale to be deep and even, but do not control your breathing. The point is to relax.
2. Then allow all your body parts to relax. E.g. I feel how my left leg is relaxing, then thighs, then buttocks, etc). Go through all your body.
3. Bring your focus into your breathing again. If thoughts come then observe them, but do not go along with them, do not hold them, analyze them or give judgments. Promise your mind that after the exercise you can take all the thoughts and go through them. Bring your focus again into your breathing.
4. Ask yourself ”Who is observing?” Ask this question many times. Make peace if you do not get any answers, just notice what is coming up.
Me kõik tahame olla erakordsed ja me kõik tahame sobituda.
Kahjuks erakordsed inimesed sobituvad harva.”
-Sebastyne Young
Kas sa sobitud või kuulud inimeste sekka? Alguses mõtlesin, et see oleneb situatsioonist, kuid tegelikult oleneb see ikkagi inimesest. Tean inimesi, kes olenemata kohast ja ümbritsevast on alati nemad ise. See on tõeline kuulumine, aga Iseendale. Sobitudes me ei väärtusta seda, kes me oleme. Sobitudes arvame, et meis on midagi, mis pole piisav või on väär.
Jean Liedloff räägib ja kirjutab sellest, kuidas me Lääne ühiskonnas kasvatame oma lapsed abituteks, tehes nende eest asju, eeldades, et nad ise ei saa hakkama. Ta tõi näite ühest naisest ja tema kolmeaastasest pojast. Nad peatusid kõik koos basseiniga hotellis. Ema käis oma lapse kannul ning keelas tal basseini ääres mängimast. Jean vaatas seda mõnda aega pealt ning esitas emale väljakutse, paludes, et ema lahkuks mõneks ajaks lapse silmapiirilt. Kuid samal ajal kõik jälgiksid last ja eksperiment oleks turvaline. See laps käis basseini ääres, proovis sinna toppida vaheldumisi ühte ja teist jalga ning sai isegi aru, et tegemist pole vist kõige turvalisema kohaga ja loobus sinna sisse saamisest. Peagi märkas ta, et kahe basseini vahelt viib umbes 20 cm tee purskkaevuni. Ta päterdas sellest üle, mängis seal purskava veega ning sellest tüdinedes hakkas tagasi tulema. Poolel teel, sellel 20 cm sillal, tuli nähtavale poisi ema. Poiss sirutas oma käed välja ning hakkas lohutamatult nutma. Enne ema märkamist sai ta suurepäraselt ise hakkama.
Ema reageeris mitte lapse võimekusest, vaid enda hirmust ja usaldamatusest elu turvalisuse vastu. Sedasi käitudes anname oma lastele infot, et nad ei saa millegagi hakkama.
Minu põlvkond ja minust vanemad on üles kasvanud teadmisega, et imikud on tundetud ning vähe arenenud. Arvestades, millise kiirusega nad arenevad, on tegelikult nad väikesed geeniused ja meie, täiskasvanud, areneme aeglaselt. Imikud on ühenduses kõigega, nad on hetkes, neil puudub mina ehk ego ning nende mõtted ja tunded pole jõudnud veel mustreid looma hakata.
Kui meid on lapsena peetud saamatuks, siis pole ime, et me end täiskasvanuna saamatuteks peame. Me häbeneme, kui meis on midagi valesti ja häbi mittetundmiseks kasutame erinevaid maske. Arvame, et kui me ei sobitu teatud ringkonda, siis meid ei armastata. Kui sa kuhugi ei sobi, siis sind suure tõenäosusega tõesti ei armastata. Aga miks sa nende inimeste armastust tahad, kellega sa kokku ei sobi?
Mõned inimesed on maskidega nii harjunud, et nad enam ei tea nende olemasolust. Üldjuhul on sellistes inimestes mingi ebakõla. Sa ei saa aru, mis sind häirib selle muidu nii rõõmsa, sõbraliku ja toreda inimese juures. Annad hinnangu, et ta pole autentne.
Sobitumise õppetunniks on, et sa võid võtta kaalust alla, panna juuksepikendused, tohutult õppida, olla staatusega, sõita uhke autoga, kuid sa ei pruugi ikka meeldida. Inimesed suhtuvad sinusse täpselt samamoodi nagu varem. Kuid vahe on selles, et nüüd sa ei meeldi ka Iseendale. Kas poleks mõttekas olla enda vastu aus, teades, et need inimesed, kes sinu ümber jäävad, aktsepteerivad ja peavad tõelisest sinust lugu? Selle asemel, et omada enda ümber inimesi, kellele meeldib ainult sinu mask?
Miski pole väär, kui sa tunned end hästi. Ka maskid on üks osa ühiskonnast, sotsiaalsusest, tööl kanname üht, kodus teist. Oluline on selle juures teada, millist maski ja miks sa sel hetkel kannad. Kas otsuste tegijaks on mask või seda rolli mängiv sina?
Kui sa aga tunned end õnnetu ja üksildasena, siis need tunded paluvad sinult muutust. See on teadlik valik olla igas hetkes autentne. Ma ei arva, et see on lihtne ülesanne, sest olles ise aus, peegeldab maailm sulle ausust vastu. Need, kes varem naeratasid ebaausatel põhjustel, enam sulle ei naerata. Nõndanimetatud sõbrad, kellele sümpatiseeris sinu mask, enam ei helista. Inimesed, kellele sa ausalt arvamust avaldad, solvuvad. Kui sa lased lõdvemaks „mida teised minust arvavad” haarde, siis annab järele ka sinu „vajadus olla täiuslik” haare. See tähendab, et sinu enda hirm olla ebatäiuslik võib aktiveeruda.
Tehes näo, et meile ei lähe korda teiste inimeste arvamused, valetame Iseendale. Või kui olemegi suutnud endale ehitada sellised seinad, mis ei lase teiste öeldul haiget teha, siis ma arvan, et oleme enda isoleerimisprotsessis. Ainult siis, kui oleme avatud, saame me teiste inimestega ühendust. Kui avame oma südame, st võimaluse saada haiget, siis oskame olla empaatilised ning kaastundlikud.
Vajad endalt suur armastust ja hoolt, kui valid olla Tõeline sina. Vastasel juhul on see karm koht, kus olla. Aus hing vajab puhta hinge meetmeid. Aus hing vajab tohutut julgust, aga kui sa leiad selle söakuse Iseendast, siis olen kindel, et sa ei kahetse.
Tehnika 261: Meditatsioon Kes ma olen?
1. Istu mugavalt ja pane tähele oma hingamist. Luba oma sisse- ja väljahingamisel olla sügav ning ühtlane, kuid ära kontrolli oma hingamist. Eesmärk on end lõdvestada.
2. Seejärel luba oma kehaosadel lõdvestuda. Näiteks: ma tunnen, kuidas mu sääred lõdvestuvad, siis reied, tuharalihased jne. Käi läbi kogu oma keha, kuni juusteotsteni.
3. Too oma tähelepanu taas hingamisele. Kui tulevad argised mõtted, siis jälgi neid kui pilvi. Ära mine nendega kaasa, st ära hoia kinni, ära analüüsi, ära tõrju eemale ega anna hinnanguid. Luba oma meelele, et te võite peale harjutust kõik need mõtted läbi käia ning too oma tähelepanu jälle hingamisele.
4. Küsi endalt, kes on see, kes vaatleb? Esita endale seda küsimust meditatsiooni ajal mitu korda. Tee rahu ka sellega, kui sa ei saa vastuseid, kuid pane tähele kõike, mis pinnale tuleb.
0
There is a lot of discussion about feminine women and masculine man. They say nowadays you scarcely find them, because women are in masculine, and men in female energy. Spiritually there are both energy in one person. For example, we use our masculine energy when we set goals or when we act. Female energy when we create. So there is nothing wrong in both energies. Contrariwise, both are extremely right. Still, people tend to use in only one energy and forget to use other, and then the balance is spoiled. If the balance is spoiled, then for instance women use masculine energy at home with husband. Two masculine energies disturb a couple balance. Romantic relationship needs antipodes.
My experience is that, in the business world, it is hard to stay in female energy. Mostly because the business world is an ego world. I know it is possible to be a feminine woman in a highly masculine work environment if you can put your ego to background. I have always admired those women. How can they suppress this part in themselves, which wants to be acknowledged? My ego wants it all. For my ego, it is never enough that only me in my heart know e.g. that the idea came from me. I have always wanted to be seen and say “hey, I am equal with you, because of me we have this or that.” I have been a lot in a masculine energy.
My family respected mind and wisdom. I am particularly grateful for that, but putting too much significant into mind the balance became imbalance. My mother is a highly feminine woman from her I learned to watch out my appearance. Also, I have learned from her how woman can make home warm and welcoming. But these were external manuals. Don’t misunderstand I don’t blame my parents for that. Thanks for them I have deep realization what I need so I could be satisfied.
Because a small boy soul came into our lives, I have read a lot of books how to raise a boy into a man. Read that boys need rituals, what would say – from today you are a man. In one movie, the ritual was to give to a boy a hunting refile – the whole community was celebrating it. They say that the western world doesn’t have masculine men because men do not have rituals and they stay as boys. Here, good advice for everyone who raise a boy – what ritual can you create for your child that he would know he became a man? For example, if a father loves to fish, than one symbolic gift could be an expensive (or grandfathers) fishing rod or a night fishing with other men.
Thinking about above, I started to wonder when girls become women? Girl becomes women when the first period starts. Then the whole body changes because of hormones. Understanding it made me go further. How do I stand my periods? Am I embarrassed or happy? Do I welcome them or pout? I realized that the way I feel towards my periods, describes my attitude towards my femaleness. And how does society think of periods?
Concept about annoying periods needs a refreshment. Girls need also a ritual that they could become women. It can even be a cake in a cafeteria, but you need to celebrate it, not to deny it and hope that your child would learn about periods somewhere else. We need to celebrate that girls became women. We also need to involve man into that celebration, that the whole family would celebrate a girl becoming women. Writing about it I notice that I have a belief that periods are something shameful. What if my father and brother would celebrate my periods?
Tami Lynn Kent writes in her book “Wild feminine” that period cycle is the most ideal way how to know when and how you (if you are a woman) should create something; meaning when do we have the energy or when should we rest because we don’t have energy.
I still didn’t know when my ovulation starts and what actually happens in my body. I totally ignored the most feminine part of myself. How could I be contact with my most feminine aspect if I avoid something so physically different from a men body? And even feeling ashamed?
I guess it is not easy to celebrate your daughter periods in public, what if her younger brother goes to school or kindergarten and talks about a party where to the whole family were celebrating a sister menstruation.
I wanted to drag your attention to one aspect of this long and complex ritual theory. I don’t want to give judgment or say that everybody should do rituals, but I feel (even in my cell level) that it could be one key to both gender, how to get contact with the physical body and energies. Rituals are back to basic. It does not change us back to be Neanderthal (if we come from them at all)! Maybe it is contrary – it makes us in this dual world more harmonic?
To become women or men means to a child that now she/he has more responsibility.
~ Sit with your eyes closed, centered within your spiritual self. Take a few deep breaths and allow your body to relax.
~ Use your intention to activate the flow of male yang energy. Turn up the volume of it and feel it flow through your whole body. It may help to activate it first on the right side of your body and then spread it to the left side.
~ Notice the quality of this energy. How would you describe it? Is it all yours or do you have other male energy in your space? As you sit with your own male energy flowing, any foreign energy will release over time. Stay with this until you feel complete.
~ Now activate the flow of your female yin energy. Turn up the volume and power of this, allowing it to push out any male energy so you can tune into the pure vibration of female energy within.
~ Notice the quality of this energy. How would you describe it? Is it all yours or do you have other female energy in your space? Are there any “no” messages to having this flowing? As you sit with your own female energy flowing, any foreign energy will release over time. Stay with this until you feel complete.
~ Bring back the flow of masculine energy and allow it to blend with the feminine energy. Release any messages that say it’s not okay to blend the two. Notice how it feels to have them balanced.
Doing this exercise regularly will help you to release foreign energy and balance your own male and female energy. Some days you might notice you want more yin, while other days it would be appropriate to have more yang. Trust yourself for what you need in any given moment.
Tip from http://ginigrey.com
Minu kogemus on, et edule orienteeritud maailmas on naisel keeruline jääda naisenergiasse. Enamjaolt tegeled sa siis egodega (kaasa arvatud enda omaga), näiteks pidevalt end kehtestades. Usun, et on võimalik olla väga naiselik väga mehelikus töökeskkonnas, kus sa suudad oma ego nn tagaplaanile jätta ja naiseliku kavalusega ennast ikkagi kehtestada. Ma olen neid naisi alati imetlenud. Mõelnud, kuidas nad seda küll teevad? Kuidas nad suudavad suruda alla endas seda osa, kes tahab, et teda tunnustataks näiteks millegi uue välja mõtlemises? Minu egole pole kunagi piisanud sellest, et ainult mina südames tean, et see idee pärines minult. Ma olen tahtnud välja paista ning öelda, et kuulge, ma olen teiega samaväärne, minu tõttu saavutati see või teine. Oijah, ma olen palju meesenergias naine olnud.
Meie peres hinnati väga mõistust ja tarkust. Ma olen selle üle ülitänulik. Kuid see suur mõistuse, tarkuse tähtsustamine viis selleni, et tasakaalukausid läksid paigast. Mu ema on naiselik naine, mistõttu õppisin naiseks kasvama, tähtsustasin oma väljanägemist ning temalt olen õppinud palju viise, kuidas üks naine saab luua kodus sooja ja teretulnud atmosfääri. Kuid need kõik jäid pigem välisteks naisenergia kasutamisjuhenditeks. Ärge saage valesti aru, ma ei heida seda oma vanematele ette. Tänu sellele olen jõudnud sinna, kuhu olen ehk sügava teadmiseni, mida ma rahuloluks vajan.
Kuna meil sündis poiss, siis olen lugenud hulga raamatuid, kuidas kasvatada ühest poisist mees. Lugenud ka sellest, kuidas poisid vajavad rituaali, mis ütleks neile – tänasest sa said meheks. Ühes filmis oli selleks rituaaliks jahimeeste perekonna reliikvia ehk püssi kinkimine ning selle suur kogukondlik tähistamine. On teooriad, mis väidavad, et just taoliste rituaalide puudumine lääne ühiskonades (urbaniseerudes) jäävad mehed ikka poisteks. Siit hea nõuanne kõikidele peredele, kes kasvatavad poisse – millise rituaali saate teie luua, et teie poiss teaks, millal temast mees saab? Näiteks meeldib isale kalal käia, siis võiks olla sümboolne kalli (vanaisa) õngeridva kinkimine või öine kalapüük koos teiste suurte meestega? vmt.
Sellele mõeldes tekkis küsimus, kuidas siis tüdrukuid naiseks pühitsetakse? Tüdrukutest saavad naised siis, kui neil algab menstruatsioon ehk nn päevad. Kummaline, et teadvustasin seda alles nüüd endale esimest korda. Sellele järgnes hulk sisekaemusi. Kuidas ma suhtun oma päevadesse? Kas tunnen piinlikkust või rõõmu? Kas tervitan neid või mossitan? Mõistsin, et see, kuidas naised suhtuvad oma menstruatsiooni, kirjeldab ka seda, kuidas nad suhtuvad oma naiselikkusesse. Sealt arenesid edasi üldisemad küsimused. Kuidas ühiskond, mehed suhtuvad naiste päevadesse?
Kontseptsioon nn tüütutest päevadest vajavad värskendust. Ka tüdrukutele tuleks pidada rituaalne naiseks saamise pühitsus. See võib olla kuskil kohvikus koogi söömine vms, kuid seda tuleb tähistada (mitte pista neiule põue alt mõni side pihku ning loota, et äkki keegi sõbrannadest seletab, mis asi see on). Naiseks saamist peab tähistama! Kahjuks vakatavad mul endalgi südametuksed, kui mõtlen, et sellesse pühitsusse tuleks tegelikult kaasata ka mehed, et kogu pere pühitseks tütre naiseks saamist. Sedasi siin arutledes märkan, kuidas minu kuupuhastus on seotud uskumusega, mis tekitab häbi. Kui piinlik oleks, kui isa ja vend tähistaksid minu päevade algust?!? Mnjah.
Tami Lynn Kent kirjutab oma raamatus “Wild feminine”, et menstruatsioonitsükkel on naistele kõige ideaalsemaks spikkriks, kuidas ja millal midagi uut luua ehk kui meil on energiat ja millal peaksime puhkamiseks aja võtma kuna oleme energiatud.
Ma polnud endale siiani suutnud selgeks teha kogu seda protsessi, et millal hakkab ovulatsioon ja mis seal siis üldse toimub. Ignoreerisin täiega seda kõige naiselikumat osa endast. Kuidas saab üldse olla kontaktis oma tõelise naiselikkusega, kui välditakse sellist selget füüsilist erisust meestest? Või tundes selle tõttu häbi?
Ma arvan, et avalikult tütre päevi pühitseda pole lihtne, sest mis juhtub, kui mõni lastest läheb lasteaeda või kooli ning räägib õhinaga, kuidas kodus peeti eelmine päev “õe menstruatsiooni”-pidu.
Kogu mu pika kolumni mõte on seekord tuua tähelepanu ühele tahule sellest keerulisest nais- ja meesenergia teooriatest ning praktikatest. Ma ei taha anda hinnanguid või öelda, et kõik peaksid pühitsema ja rituaale sooritama, kuid ma arvan (ja tunnen rakutasandil), et see on üks võti mõlemale soole, kuidas saada kontakti just selle füüsilise kehaga, mis meil on. Rituaalid on tegelikult “back to basic”. See ei muuda meid ju tagasi neandertallaseks (kui me üldse nendest pärineme)! Äkki pigem vastupidi – see muudab meid duaalses maailmas, kus me niiehknaa elame, rohkem harmoonilisemaks?
Naiseks ja meheks saamine võiks tähendada lapsele, et nüüdsest tuleb tal rohkem enda eest vastutada ning läbi rituaalide tuleks neile ka seda võimaldada.
Tehnika 262: Aktiveeri oma yin/yang energia
1. Istu ja sule silmad, et saada kontakti Iseendaga. Tee paar sügavat hingetõmmet ning luba oma kehal lõdvestuda.
2. Kasuta oma tähelepanu, et aktiveerida oma mees- ehk yangenergia. Kui sa saad sellega kontakti, siis püüa seda suurendada nii, et kogu su keha täituks selle energiaga. Vahel aitab, kui aktiveerid alguses ainult parema poole oma kehast ning siis lubad sellele valguda ka vasakule poolele.
3. Märka, milline on selle yang energia kvaliteet. Kuidas sa seda kirjeldaksid? Kas see energia on sinu oma või on see segunenud mõne teise mehe energiaga? Kui sa saad kontakti oma meesenergiaga, siis igasugune võõras energia vabaneb mõne aja jooksul. Seega ole oma meesenergiaga nii kaua ühenduses kuniks võõrad on läinud. Mida sa tunned, kui oled ühenduses oma meesenergiaga?
4. Nüüd aktiveeri nais- ehk yinenergia. Suurenda seda sedasi, et meesenergia su kehast kaoks ning sinu kehasse jääks ainult puhas naisenergia.
5. Millise kvaliteediga on su naisenergia? Kuidas sa seda kirjeldaksid? Kas see on ainult sinu või segunenud kellegi omaga? Kui sa saad kontakti oma naisenergiaga, siis igasugune võõras energia vabaneb mõne aja jooksul. Seega ole oma naisenergiaga nii kaua ühenduses kuniks võõrad on läinud. Mida sa tunned, kui oled ühenduses oma naisenergiaga?
6. Too tagasi meesenergia ja luba neil omavahel sulanduda. Vabasta igasugune takistus, mis ütleb, et neid pole hea omavahel ühendada. Tunneta, mida tähendab, kui need mõlemad energiad on tasakaalus ja eksisteerivad koos.
Tehnika pärineb allikast: http://ginigrey.com
0
Right actions in the future are the best apologies for bad actions in the past. Tryon Edwards
Being an observer in a situation when you feel lack of something I understood how much we can learn from it.
What did I learn:
1. I noticed that I needed to understand why things were as they were. Why someone has something what I want? Mind wants to understand to prepare itself for the next step. If I understand why things are as they are, then I can change something or accept the situation to end my inner fight.
2. I needed to unload some emotions. The cup was full of all sorts of small stuff (disappointment, frustration, tiredness, sadness, etc). I needed a reason what would help me to unload it.
3. I wanted a proof from me that I am still there for myself.
4. I longed from my loved ones assurance that they still believe in me because I was dizzy from my cup (look point 2). I needed this straw that people I care would say that I am still good. That I am as good as others. That they believed in me. That I can take time out and come back again without missing anything.
5. I started to notice my needs. Which ones were not satisfied? And then I tried to satisfy them.
6. I realized that I had put some dreams aside, but they wanted to see the daylight asking me what I am doing for them or have not forgotten them? It gave me an opportunity to confirm myself that I am still on track and moving towards to my dreams.
7. I saw my growth because I was able to stay as an observer in this situation where I felt a lack of everything. I controlled it. I didn’t get stuck, contrariwise I moved forward. I was passionate and tender with myself.
8. Thanks for the previous point I started to figure out why I was grateful for stuff. That is one reason why our mind wants to understand things. If I know why I am thankful, then I can get a feeling what helps me to manifest things what I want into my life. Also, it helps me to see why I am thankful in much wider spectrum. For example, if before I was just thankful for money then now I started to think what are those things what I can get with my money and I was grateful for those things.
Olles oma puudustundes vaatleja, mõistsin, kui palju õppimist on olukordades, mida me negatiivseteks peame.
Mis ma siis õppisin:
1. Märkasin, et vajasin mõistmist, miks asjad on nii, nagu nad on. Miks on kellelgi see, mida mina tahaksin? Meie mõistus vajab mõistmist, et end ette valmistada järgmiseks sammuks. Kui ma saan aru, miks teatud asjad on nii, nagu nad on, siis saan ma ise, kas midagi ümber muuta või olukorda aktsepteerida ning sisemine võitlus lõpetada.
2. Vajasin oma kuhjunud emotsioonide maha laadimist. Pott oli täis saanud igasugustest väikestest pettumustest, pahameelest, väsimusest, kurbusest vms. Mul oli vaja põhjust, mis aitaks mul selle poti tühjaks kallata.
3. Tahtsin ise saada endalt tõestust, et olen ikka enda jaoks olemas.
4. Igatsesin oma lähedaste kinnitust, et nad ikka usuvad minusse, kuna olin ise selle sama poti tõttu juba end uimaseks kritiseerinud. Vajasin seda õlekõrt oma armsamatelt, mis ütles, et sa oled ikka hea. Sa oled täpselt sama tubli kui teised. Ma usun sinusse. Võta aeg maha, et puhata ja tule siis uuesti tagasi. Miski ei kao, vaid ootab sind.
5. Hakkasin tähele panema oma vajadusi. Millised olid rahuldamata? Esitasin endale küsimuse, kuidas saaksin need tühimikud täidetud? Mida selleks tegema peaksin?
6. Taipasin, et olin mõned oma unistused kõrvale pannud, mis tahtsid taas päevavalgust näha, küsides, mida ma nende jaoks teen või ega ma pole neid unustanud? Sain endale kinnitada, et ma olen ikka veel vormis ning liigun unistuste suunas.
7. Nägin enda kasvu, et olen tohutult edenenud, kuna suutsin märgata seda puudusteadvust, jääda selles vaatlejaks ning omada selle üle kontrolli. Kui olin valmis, siis ma ei jäänud sellest sõltuvaks või sinna kinni, vaid liikusin edasi, võtsin ette samme, et end taas rajale suunata. Ja kogu selle madalseisu jooksul olin enda vastu kaastundlik ning hell.
8. Tänu eelmisele sammule hakkasin lahti mõtestama, miks ma olen asjade üle tänulik. Sellel on seos ka esimese punktiga, et mõistus on väga oluline tööriist puudusteadvuses. Kui ma tean, mille eest ma olen tänulik, siis saan kiiremini kätte tunde, mis aitab mul neid asju veel rohkem ellu manifesteerida. Lisaks aitab see mul näha tänulikkust laiema spektriga. Sain aru, mis minus haakub nende teemadega, mille üle ma olen tänulik. Näiteks kui ma siiani olin tänulik rahale ja sellega see piirdus, siis nüüd hakkasin ma mõtlema, mida ma selle raha eest saan, mis mind veel omakorda tänulikuks teeb?
Tehnika 264: „Kirjuta (mõtle), miks sa oled iga õnnistuse eest tänulik.” Rhonda Byrne “Maagia”
0
Subconsciousness is like a Cinderella. Before midnight, it runs to hide from public, leaving behind a crystal shoe, a clue to you. Subconsciousness has had the whole kingdom until the evil stepmom (mind) with all Cinderella evil stepsisters (feelings, thoughts) made her (subconsciousness) do the most dirty house works. And if she (subconsciousness) have the opportunity to show herself to a prince, then prince (soul) falls in love immediately and never want someone else. The whole kingdom (meaning you) is looking for the one, because prince believes that only with her he can rule fairly his kingdom
In subconsciousness lies a huge potential, if we know how to use it. Mostly we do not use it consciously because evil stepsisters (thoughts, feelings) have sent her to somewhere dark basement to peel the potatoes. Subconsciousness wants good but evil stepmom and stepsisters are afraid of what she is capable of. Mind is afraid of subconsciousness because there can be found all what our mind has tried to protect us from (our past wounds, scars which can float again into surface and destroy all the castles what the mind has created).
Subconsciousness plays a great role if our dreams come true or not. Your mind can want, but if it does not cooperate with subconsciousness, then it is not enough. For example, your mind wants to be a millionaire, but if your subconsciousness lies a belief that you are not worthy to be a millionaire, then you cannot fulfill your dream, because your subconsciousness is sabotaging you.
My experience is that subconsciousness is a Cinderella. A lot of people think that subconsciousness is something bad and deserves to be in our mind darkest basements.
Cinderella was the oldest kings daughter, and her heart was in the right place (plus her gorgeous looks and simplicity).
But we ignore our subconsciousness and never ask why she does what she does. We naively think that our soul-potatoes peel themselves, and our dark basement corners get clean by themselves.
If you would dare to listen and see what your subconsciousness has to say then you could find so many gifts, what could help you to get what you want.
Create a contact with your subconsciousness, communicate with it, so you can manifest your dreams. To do that your mind and subconsciousness needs to work together. If your subconsciousness understand what you want into your life, it can help you to attract it. (Believe me, it wants to do it!)
If you have a dream, then think (example before falling a sleep) or meditate on next questions:
1. What visual things show you that your dream (goal) has become true (visual language)?
2. What do you hear what others are saying if you have fulfilled your dream (goal)? What do you say to yourself (auditory language)?
3. What do you feel when your dream (goal) comes true (kinesthetic language)?
To have a feeling can be also a tricky point, it is like a slippery fish, what slips off your hands. To get contact with your feelings, think of your past where you have felt something alike.
1. Imagine yourself in the past where you felt the feeling you feel (when your dream comes true). For example, you feel joy. Then imagine a situation from the past when you felt joy.
2. Focus on that feeling. Where does it lies in your body? For example, you feel it in your heart area.
3. What color it has? For example, the joy in the heart area seems light blue.
4. What temperature it has? This light blue feels mild.
5. What shape it has? This light blue feeling in the area of the heart feels mild and oval.
6. Has it a texture? This light blue sensation is soft.
Tip from PSYCH-K…The Missing Peace In Your Life! Robert M. Williams
Alateadvuses peitub tohutu potentsiaal, kui suudame teda teadlikult kasutada. Enamjaolt me ei tegele alateadvusega teadlikult, sest kasuõed on ta kuskile keldrisse kartuleid koorima saatnud. Alateadvus tahab head, kuid võõrasema ja võõrasõed kardavad, milleks on ta suuteline. Nagu mainitud, siis meel kardab alateadvust, sest seal võib peituda kõik, mille eest ta on püüdnud meid kaitsta, s.o mineviku haavad, armid, mis võivad taas pinnale ujuda ning meele ülesse ehitatud õhulossid purustada.
Alateadvus mängib suurt rolli selles, kas meie unistused saavad teoks või mitte. Su meel võib tahta, aga kui ta alateadvusega koostööd ei tee, siis sellest ei piisa, sest alateadvus tõmbab ligi seda, mis sinu ümber peegeldub. Näiteks võib su meel tahta olla miljonär, aga kui su alateadvusesse on talletunud uskumus, et sina pole raha väärt, siis ei õnnestu sul kunagi oma tahe teostada, sest sa alateadlikult saboteerid end.
Minu kogemus on, et alateadvus ongi Tuhkatriinu, keda paljud ekslikult teenijatüdrukuks peavad ja kes väärib ainult keldrites ringi luusimist ning tuha koristamist. Reaalsus on see, et ta oli vanim kuningatütar (pärija) ning ta süda oli õiges kohas, lisaks tema pimestavale ilule ja lihtsusele. Me lihtsalt ei vaata hingeteenijatele otsa ning ei uuri, kes nad on, kust nad tulevad, miks nad midagi teevad. Arvame naiivselt, et hingekartulid saavad ise kooritud ning pimedad hingekeldrid puhtaks küüritud. Kui sa võtaksid julguse kokku ja kuulaksid, vaataksid, mida on alateadvusel sulle öelda, siis leiaksid palju kingitusi, mis aitaksid sind suunal saamaks seda, mida tahad.
Loo oma alateadvusega kontakt, suhtle temaga, et kogu kuningriik ehk sina ise saaksite liikuda samas suunas ning manifesteerida oma unistused.
Oma unistustele mõeldes ning püüdes neid käegakatsutavaks muuta, siis peavad su meel ja alateadvus koostööd tegema. Kui alateadvus saab aru, mida sa oma ellu tahad, siis saab ta aidata sul seda su ellu tõmmata. (Usu mind, ta tahab seda teha!)
Selleks pead sa aga õppima oma alateadvusega suhtlema. Alateadvus suhtleb meiega aistingupõhises keeles (visuaalselt, auditiivselt ja kinesteetiliselt).
Tehnika 264:
Kui sul on unistus, siis mõtle kasvõi enne magama minemist või mediteerimisel järgmistele küsimustele:
1. Millised elus nähtavad asjad annavad sulle teada, et sinu eesmärk (unistus) on täitunud (visuaalne keel)?
2. Mida kuuled teisi inimesi enda kohta ütlemas, kui oled oma eesmärgi (unistuse) saavutanud? Mida ütled iseendale (auditiivne keel)?
3. Mida sa tunned, kui oled oma eesmärgi (unistuse) saavutanud (kinesteetiline keel)?
Tunde kogemine võib olla trikiga, see on nagu libe kala, mis käest libiseb. Tunnetega aitab kontakti saada, kui mõtled mingile minevikuhetkele, kus sa oled seda sama tunnet tundnud.
1. Kujutle hetke minevikus, kus sa nii tundsid. Näiteks sa tunned oma unistuse täitumisel rõõmu. Nüüd kujutled ette olukorda minevikus, kus sa tundsid rõõmu (nt isaga lõbustuspargis käies).
2. Keskendudes minevikutundele, küsi endalt, millises kehapiirkonnas see tunne konsentreerub? Näiteks, kui sa mõtlesid sellele lõbustuspargile ja isale kogesid rõõmu just südame piirkonnas.
3. Mis värv seostub sulle selle tundega? See värv selles südame piirkonnas tundub helesinine.
4. Mis temperatuuriga ta on? Helesinine rõõm südame piirkonnas tundub soe.
5. Missuguse kujuga? Helesinine rõõm südame piirkonnas on soe ja ovaalne.
6. Kas tal on mingisugune tekstuur? Helesinine rõõm südame piirkonnas on soe ja ovaalne ning sile.
“Psyh-K”, Robert M. Williams, MA
0
It feels like nowadays we define ourselves through achievements. It is a belief that if you perform, then you are worth and loved. This belief takes you to a place where you truly think that if you don’t perform you don’t deserve love.
Brene Brown writes in her book “Daring Greately” that shame is different by gender. Women think that they need to perfect in all areas: at job, being a mother, a wife and on top of that always shine. And if she isn’t able to do like that, then she feels that she has let everybody down and doesn’t deserve love.
I don’t know how it has been with others, but with me it is true. Failing is paralyzing, because besides being afraid that someone else is disappointed in you, you are mainly disappointed in yourself.
This belief doesn’t come only from homes, but from society, because if a woman makes a choice at expense of another then there are many condemnation. How did she go to work so soon and she has such a small child? Or: what a housewife, talks only about her children. Or: she looked so old (tired, ugly, etc). We all give these kinds of judgments, do we want it or not. Consciously or unconsciously. Notice what kind of judgments you give out having dinner with your friends.
As a women I have been there. Lived this judgments. Witness those looks. Gave those looks.
I was also surprised B. Browns approach of men and vulnerability, I have never looked this topic that way. Mostly women want that men would be vulnerable that men would be emotional. But the honest question is, are we as women ready if one day they are emotional? Do you as a woman are ready to bare your truly sad and whiny man? Are your children ready do see their father broken? Rather we are hoping that in hard times men are those who ride sword in their hands, back straight and scream the battle scream. For most men (and women) men’s vulnerability means weakness.
Society (we all) create certain rules, for example if you are a successful businesswomen, who doesn’t have time for children or if you are a male kinder-garden teacher then you are somehow faulty or you should be embarrassed.
If we give judgments we make those who get judged feel that they do not deserve our love.
If we are part of society who says how right woman and man looks like, then we don’t allow ourselves to be true. Then you have at home by society accepted man and woman, not man and woman who they truly are.
When I told my reflexology that now I understand what it means to say “my child is the most beautiful”, she said something really important. Towards to our children we have the purest love. It is love where is no room for judgments and expectations and, if we could love everyone from there, then all people would be most beautiful. Wow.
This indicates how we think of others. If you don’t see beauty, then probably because you have given a judgment and possibility him/her to feel that he/she isn’t worthy of love.
I don’t know is it possible to live everyday life without any judgment. And I don’t know should it be possible, but we should reduce giving judgments. If you do not want to get judgments, then why you give them out? Giving judgments resonates with getting judgments.
Uskumus, et sooritades mingit tegu oleme alles midagi väärt, sisaldab endas veel ühte uskumust, et alles siis on sul õigus saada armastatud.
Brene Brown kirjutab oma raamatus “Daring Grately”, et häbi ebaõnnestumise ees on sooliselt erinev. Naised arvavad, et nad peavad olema täiuslikud, st suutma ühendada töö, emaks ja naiseks olemise ning leidma veel aega endale, et olla pidevalt särav ja kaunis. Kui naine seda ei suuda, siis ta tunneb, et on kedagi alt vedanud ning ta ei vääri armastust.
Ma ei tea, kuidas on teistel, kuid minu puhul peab see paika. Ebaõnnestumine võib olla halvav, sest lisaks sellele, et sa kardad, kuidas keegi teine on sinus pettunud, oled sa eelkõige pettunud iseendas.
See uskumus ei tule kodudest, vaid ühiskonnast, sest kui naine teeb ühe valiku teise arvelt, siis on neid hukkamõistjaid küllaga. Kuidas ta küll ometi sai nii väikese lapse kõrvalt tööle minna? Häh, koduperenaine! Räägib ainult oma lastest. Ta nägi nii vana (väsinud, loppis, inetu, magamata vms) välja. Ta ei pühenda oma mehele üldse aega.
Need hukkamõistmised tekitavad lisaks piinlikkusele veel süütunnet. B.Brown ütleb, et häbi on siis, kui me mõtleme “ma olen viga” ja süütunne siis, kui mõtleme “ma tegin vea”.
Seda häbi tekitame me kõik. Tahame seda või ei taha! Teadlikult või alateadlikult. Pane tähele, milliseid hinnanguid sina oma sõpradele annad.
Naisena olen selle läbi teinud. Elanud üle seda äpardunud tunnet. Kogenud neid pilke ja kahjuks ka jaganud teistele.
Mind üllatas ka B. Browni uurimus meestest. Ta väitis, et naised tahavad, et nende mehed oleksid haavatavad, kogeksid ja jagaksid tundeid. Kuid mehed tunnevad, et naised pole selleks valmis. Selles on omajagu tõde. Kas sina naisena suudad taluda oma sügavalt õnnetut ja nutvat meest? Kas sinu lapsed on valmis nägema oma isa murtuna? Pigem ju ootame, et rasketel hetkedel on mehed need, kes ratsutavad läbi tule – mõõk käes, selg sirge ning karjuvad vihast võitlushüüdu.
Ühiskond (see oleme meie kõik) loob teatud reeglid, et kui sa oled edukas ärinaine, kellel pole aega lastele või oled lasteaiakasvatajast mees, siis oled sa kuidagi “vigane” ja peaksid tundma piinlikkust.
Kui me anname teistele inimestele hinnanguid, siis tekitame neis tunnet, et nad ei ole väärt (meie) armastust.
Kui oleme osa sellest ühiskonnast, kes ütleb, milline on “õige” naine ja mees, siis me ei luba üksteisel olla tõelised. Siis on sul kodus ühiskonna poolt aktsepteeritud “mees” ja “naine”, mitte mees ja naine, kes nad tegelikult on.
Kui rääkisin oma refleksoloogile Marju Jalakale, et mõistan, mida tähendab mõelda “minu laps on kõige ilusam”, siis ta ütles midagi ääretult tähtsat. Oma lapse vastu on meil kõige puhtam armastus. See on armastus, kus puuduvad hinnangud ja ootused. Kui me suudaksime igat inimest ilma nendeta vaadata, siis oleksid kõik inimesed kõige ilusamad. Vau!
See on indikaatoriks, kuidas sa teistesse inimestesse suhtud. Kui sa ei näe ilu, siis sellepärast, et oled andnud inimesele hinnangu ja võimaluse tal tunda, et ta pole väärt armastust.
Ma ei tea, kas täiesti hinnanguvabalt on võimalik üldse igapäevaelus elada. Ja ma ei tea, kas seda peakski, kuid hinnangute andmist võiks oluliselt vähendada. Kui sa ei taha ise saada hinnanguid, siis miks annad neid teistele? Hinnangute andmine resoneerub hinnangu saamisega.
Tehnika 265: Kui sa oled kelleski pettunud, siis sa pole andnud talle piisavalt aega, et ta saaks sind hämmastada. Siis sa pole võtnud endalt eest ego prille.
