“You are not getting my point!” - Isn’t that a familiar sentence?

We are expecting that people hear what we mean, not what we say. It goes back to children. I know many kids who go totally insane if grown-ups don’t get what they mean with words.

People tend to ask forgiveness too easily. Admitting your mistakes are good, but what is behind that? If yousay “sorry” to end a fight, then it would be much more honest to say instead of “Forgive me”“Please let find a solution. What do you need to do that? I need…” Saying “sorry” is actually lying if you truly don’t mean it. PS! Expressing your needs help you to decode what the other person means with his/hers words.

I believe that most of us talk not straight if we need to discuss about inconvinient things. We are hoping that the other would take our point from the air. Unfortunately telepathy is not so common. We don’t see, what IS, but who we are. We interprete everything through ourselves. If we are disappointed we find disappointment. If we are enthused we find enthusiasm. So, if the truth is that actually you need to feel more secure or you have a lack of gentleness, then you need to say it, not accuse your partner being lazy because he was watching a TV.

In therapy there is a technique to watch body language and listen the words at the same time. You would be surprised how much dissonance there is between talk and act. For example a client is talking about anger towards her life partner with a big smile. If we don’t understand the point of the talk then it helps to watch the body language, to discover the truth.

Some of our dreams need other people. Not only for good team spirit, but also for inspiration.

[box class="info"]Listen with all your six sense what the other person is thinking, not what he/she is saying.[/box]

[box]“Sa ei saa mu jutu mõttest aru!” - Kas pole üks vana hea tuttav lause?

Soovime kuulda seda, mida mõtleme, mitte seda, mida ütleme. See taandub väikeste lasteni välja. Tean mitut alla meetri tüüpi, kes endast totaalselt välja lähevad, kui suured ei mõista, mida nad öelda tahavad.

Inimesed kipuvad kiirelt andeks paluma või asjadel minna laskma. Vigade tunnistamises pole midagi halba, aga, mis on selliste andeks palumiste taotlus? Kui see on eesmärgiga tüli lõpetada, siis võiks olla “Anna andeks!” fraasi asemel hoopis “Palun leiame sellele lahenduse. Mida vajad sina selleks, et seda teha? Mina vajan ….”. Sel juhul oleks tegemist ausama lähenemisega. Lisaks aitavad vajadused lahti mõtestada, mida teine inimene oma jutuga MÕTLEB.

Usun, et enamus ajavad mingit ümbernurga lara, kui räägitakse ebamugavates asjadest. Sealjuures lootes, et äkki kaaslane võtab õhust, et tegelikult on puudu hoopis turvatundest või hellusest. Kahjuks on telepaatia ainult vähestel välja arenenud omadus. Me ei näe seda, mis on, vaid seda, kes me ise oleme. Me interpreteerime kõike läbi iseenda. Kui oleme pettunud, siis leiame pettumust. Kui vaimustunud, siis vaimustust.

Teraapias on üheks tehnikaks jälgida inimese juttu ja käitumist korraga. Te imestaksite, kui palju dissonantsi inimeste kõnes ja käitumises on. Näiteks räägitakse vihast oma elukaaslase vastu suure laia naeratuse saatel. Või näide baarist, kus mees üritab siirupmagusalt naist ära rääkida. Niipea, kui naine tualetti kaob, tekib silmapiirile uus naine, kellele samu sõnu öeldakse. Kui me ei saa aru mõttest, taotlusest, mis on jutu taga, siis aitab seda dešifreerida käitumise jälgimine, et teha endale selgeks, mis asja see inimene päriselt ajab.

Osade unistuste täide viimiseks vajame teisi inimesi. Mitte ainult meeskondi, kes aitavad midagi luua ja ära teha, vaid ka inspiratsiooniks.

Tehnika 270: Kuula kõigi oma kuue meelega, mida mõeldakse, mitte, mida öeldakse. [/box]