No näed, asjad sujuvad samm-sammult. Mul endal on ka väikestes sammudega hakanud elu liikuma. Minu meelest ongi üks suur takistus enda nö unistuste teel käimises see, et me ootame mingeid suuri hüppeid, aga alahindame selliseid väikseid enda mugavusetsooni suurendamise sammukesi. Nt pidasin eile oma esimese loengu riietumisest 3-le inimesele ja see oli ok. 3 oli väga hea, sest sai minna palju avameelsemaks kui seda oleks saaanud teha 20 või veel hullem 100-ga ning 3-le inimesele rääkides polnud minus mingit ärevust.
Selline enda nime ja näoga artikli avaldamine on enesearengus tihti suurem samm kui ülikooli lõpudiplomi saamine (olen ka midagi taolist üle elanud, ilma pildita küll) ning väärib tähistamist!