Our every day life is so fragmented that you can only wonder how we manage to finish something at all. Jason Fried utters that working and sleeping are similar because both of them have cycles. To get into a deep sleep you need to go through some first stages and if somebody disturbs you in these phases (for example some voice) then you don’t start from a place where you were interrupted, but from the beginning.

With working it is the same. If you try to figure out something and you are interfered (for example a colleague asks something) then you need to start from the beginning to delve into it again. Open offices, meetings, phone calls; at home children, pets, mobile.

The same author also pointed out a new standpoint. Til then I thought that Facebook, messenger, etc. are the biggest obstacles to get things done, but Fried says that communication programs are optional, like a smoke break. The worst ones are other people because we are bound to answer them or react. Facebook is voluntary, on Skype you can mark yourself as “do not disturb” and close your email program, but you can’t ignore a person next to your desk.

To work is like to meditate. The more time you give to process the deeper you get. Layer through a layer you get to the point (to the idea, to a thing, etc).

I know there is nothing new, but enought to change your day schedule. Like a good old friend reminding you how to make something better.

[box class=”info”]If you want to finish something you need to give it your 100% quality time. Find yourself a hiding place from people who ask questions, ask favours, small talkers, attention demanders.
1. Think what kind of place inspires you? Library? Coffee place? Home office with a sign “do not disturb from 10-12″?
2. How to block disturbers? Skye on “do not disturb”, mobile on silent, email-program closed? Leave yourself a change to take a break, but only then when YOU need it.[/box]

[box]Igapäeva elu on nii killustatud, et jääb imestada, kuidas me üldse miskit tehtud saame. Jason Fried väidab, et töötamine ja magamine on sarnased, sest mõlemad põhinevad tsüklitel. Selleks, et jõuda sügava uneni, peame läbi minema esimestest faasidest. Ja kui sind nendes faasides segatakse (nt mõni hääl vms), siis sa ei alusta sealt, kus magamise pooleli jätsid, vaid ikka algusest.

Tööga on samamoodi. Kui mõtled millegi lahendmisele ja sind segatakse (nt kolleeg pöördub sinu poole), siis sul tuleb alustada otsast, et teemasse taas süveneda. Avatud kontorid, koosolekud, telefonikõned; kodus lapsed, lemmikloomad, mobiil.

Sama autor pööras mu tähelepanu uuele vaatenurgale. Siiani olen arvanud, et kõikvõimalikud võimalused arvutis, alates Facebookist, lõpetades “messengeridega“, on asjade ärategemise suurimad segajad. Kuid Fried väidab, et suhtlusprogrammide puhul on tegemist vabatahtlike segajatega nagu suitsupaus. Vaid kõige hullemad faasist väljatirijad on hoopis teised inimesed, kellele peame vastama, reageerima. Facebooki avad sa fakultatiivselt, Skype võid panna märke “hõivatud” ning emaili programmi sulgeda, aga inimest sa oma laua taga ignoreerida ei saa.

Töö tegemine on nagu mediteerimine. Mida rohkem aega segamatuks protsessimiseks annad, seda sügavamale pääsed. Kiht kihist läbi, kuni jõuad olemiseni (ideeni, valmis asjani jne).

Tean, tean, selles pole midagi uut! Kuid selles on piisavalt, et teha juba homme oma päevakorralduses muudatusi. Nagu hea sõber, kes unustatu meelde tuletab.

Tehnika 272: Kui tahad saada midagi tehtud, siis tuleb sellele tegevusele anda oma 100%ne kvaliteetaeg. Küsimuste esitajate, teenete palujate, niisama lobisejate, tähelepanu nõudjate eest tuleb oma salakoht leida.
1. Mõtle, milline see koht sinu jaoks on? Raamatukogu? Kohvik? Töötuba, millel silt “kella 10-12 igasugune segamine keelatud”?
2. Kuidas läbiimbuvaid segajaid blokeerida? Skype “hõivatud“, mobiil “vaikse” peal ning emailiprogramm suletud? Jäta endale võimalus teha väike puhkus, aga ainult siis, kui sina seda vajad.[/box]